Kuidas on wikid mõjutanud teatmeteoseid?

Wikide puhul on peamiseks märksõnaks asjaolu, et nad asuvad internetis ning on
kasutajale kättesaadavad ükskõik kus ja ükskõik millal. Lisaks ei nõua nt wikipedia kasutamise eest keegi raha. Kui infot on võimalik saada igal ajahetkel internetist, siis on see sundinud ka traditsioonilisi teatmeteoseid liikuma oma tegevuses interneti suunas. Lisaks andmete otsimise mugavusele on oluline ka andmete pidev värskendamine ajas.  Käsitlen enda postituses mõnda valitud näidet, kus traditsiooniline teatmeteos on liikunud internetti:

Kui wikid said alguse juba 1995 aastal, siis oli 1993. a. olemas juba ka Microsofti poolt välja
töötatud algselt CD-ROMil asuv digitaalne Encarta entsüklopeedia. Tõsi, nüüdseks on see juba
veebipõhine ja seda enam edasi ei arendata. Algselt maksis see lausa 395 dollarit, hiljem oli tasuta. Seega kindlasti mõjutas ka wikipedia sünd Encarta kolimist veebi.

Ka Eestis on loodud http://entsyklopeedia.ee veebisait, mis sisaldab ca 90 000 artikli. Võtnud baasiks Eesti Entsüklopeedia köidete sisu, ei sisalda see muidugi kogu sisu, aga on siiski mugavaks ja tasuta alternatiiviks.

Isegi spetsiifiline klassikalise muusika alane leksikon nagu Grove Music Dictionary on kolinud internetti. Seda siis 2001 aastal, kusjuures teatmeteose juured ulatuvad lausa 19. saj lõppu. Mainimist väärib ka tõik, et viimane paberversioon koosnes 29-st üsnagi paksust raamatust. Ühte varasema Grove entsüklopeedia kogu on siinkirjutanu näinud ja kasutanud Tartu Ülikooli Raamatukogu fonoteegis. Paberversioon on siiski endiselt saadaval, nt siin: https://global.oup.com/academic/product/the-new-grove-dictionary-of-music-and-musicians-9780195170672?cc=ee&lang=en& .Tõsi, antud teatmeteose kasutamine ka internetis on tasuline: aastane kasutusõigus maksab 215 naela.

Siiski öeldakse õppeasutustes, et kui kirjutate kursuse või lõputööd, siis wikipedia artiklile ei
ole kohane viidata, kuna see ei pruugi olla alati 100 % tõese sisuga. Kuna igaüks võib wikipedia artiklit redigeerida, siis ei ole mingit garantiid, et andmed on täpsed ja õiged. Puudub andmete retsenseerimine usaldusväärse allika poolt. IT-Kolledzi füüsika õppejõud Raavo Josepson on samuti maininud, et kõige ebausaldusväärsem füüsika õppimisel on kasutada eestikeelset vikipeediat. Kui viidataks konkreetse teadlase nt mingis teadusajakirjas ilmunud artiklit, siis tõuseks selleks kasu ka antud teadlasele. Tõuseb nimelt tema reiting ehk Hirchi-indeks: http://www.benchfly.com/blog/h-index-what-it-is-and-how-to-find-yours/

Kokkuvõtvalt võib öelda, et wikide teke on mõjutanud teatmeteoseid kolima võrku ja muutuma kasutajale seega oluliselt kasutajasõbralikumaks. Tänu teatmeteose võrguversioonile on mõningad neist muutunud wikipedia eeskujul kasutajale lausa tasuta kättesaadavaks, osad aga oluliselt odavamaks ( nt mainitud Grove ). Võrguversioonid on ka oluliselt relevantsema sisuga, sest mingi uue info avastamisel ei pea ootama enam uut paberversiooni, vaid info värskendub online-s. Samas teisest küljest vaadatuna sunnib wikide levik andmeid alati mingi usaldusväärse allika abil kontrollima, et veenduda nende õigsuses ja täpsuses.

2 nähtust Internetieelsest ajast, millest esimene on pildist kadunud, aga teine liigub ajaloost tulevikku

Oma teises blogipostituses räägin kahest nähtusest: nendest esimesel puhul on tegu praktikaga, mis oli levinud enne 1991. a, aga mida enam ei kiputa kasutama ja teisel puhul tehnoloogiast, mis oli juba enne 1991. a piisavalt relevantne arvutikasutajate hulgas ja on seda ka praegu.

1) Telegramm

Tegemist oli nn kiirkirjaga, mida kasutati peamiselt just sünnipäevaõnnitluste edastamiseks.
Kui tavakirja pidi inimene ise valmis kirjutama, selle ümbrikusse panema ja margi lisama, sidejaokskonda või postkasti postitama, siis telegrammi teksti sai telefoni teel edastada, see kirjutati üles dikteerimise järgi, seejärel keegi tippis selle ilmselt kirjutusmasinaga sisse, sealt lõigati ribad, mis kleebiti õnnitluskaardile ja antud kaart siis toimetati adressaadini. Mäletan enda noorusajast paari sellist sünnipäevaks saadud telegrammi, milles olid kirjavead ja  täpitähtede asemel oli kasutatud ilma täppideta tähti.
Võib öelda, et see on tänaseks täielikult asendunud sms-sõnumiga või virtuaalse õnnitluskaardiga, mida ka paljud õnnesoovide edastamiseks kasutavad, kui ei ole soovi helistada ja pikemalt lobisema jääda.

2) Andmete varundamine

Olles ise kokku puutunud arvutitega juba 80 -date lõpul, on siiani meeles tollasest DOS
operatsioonisüsteemist käsk BACKUP, mis võimaldas andmeid salvestada teise sihtkohta, olgu selleks siis nt väline kettaseade vms. Juba siis varundati andmeid, et need oleks mingi süsteemitõrke korral endiselt kättesaadavad. Tänapäeval on see veel eriti oluline, kuna inimestel leidub üha enam isiklikku materjali, mis on digitaalsel kujul, olgu selleks dokumendid, fotod, muusika jne.
Tänapäevased internetiteenused pakuvad seda oluliselt mugavamal viisil - nn pilveteenuste kaudu, olgu siis selleks nt Google Drive või Dropbox. Ajast aega ei ole ükski arvutikasutaja pääsenud andmete varundamisest. Alati võib juhtuda see esimene kord, kus andmed on kadunud ja varukoopiaid pole.

3 IT-seadet või -rakendust, mis jõudsid turule, aga ei suutnud seal püsima jääda.

Alustan enda esimest blogipostitust teemaga, milles toon välja 3 IT-seadet või -rakendust, mis jõudsid turule, aga  ei suutnud seal püsima jääda.

1) Zip-kettaseade

Lugedes antud kursuse õppejõu Kaido Kikkase esimest ülevaadet IT ajaloost, märkasin, et nimetatud kettaseade tuli turule juba 1994. aastal. Antud ajahetkel Eestis oli ülipopulaarne flopiketas, mille suurim miinus oli tema maht - 1,44 Mb. Kuigi mäletan, et Zip-kettaseadet kasutasid mõned tuttavad, kes tegelesid näiteks pilditöötlusega, mille mahud olid suured, siis enamustel toimus kettaseadme areng flopikettalt otse CD-ROM-le. Siiski leian, et Zip-kettal oleks olnud palju eeliseid: esiteks tema maht 100-700 Mb, failihalduris otse andmete lugemine ja salvestamine, mis oli oluliselt kiirem kui spetsiaalse tarkvara abil plaatide "kõrvetamine" või siis näiteks Windows 3.11 paigaldamine, kasutades selleks meeletut hunnikut floppy-kettaid, mida pidi ükshaaval sisestama ja välja võtma. Ilmselt ei saanud Zip-kettaseade populaarsust, kuna oli kallim ( nii kettaseade ise kui ka toorik ).

2) Erinevate mängukonsoolide taskuvariandid

Need olid omal ajal väga populaarsed, lubades meelelahutust kaasas kanda. Erinevalt NL aegsetest "Hunt püüab korviga mune" mängust, sai tänu spetsiaalsetele kassettidele mängida erinevaid mänge liikuva pildi, heli ja salvestusvõimalusega. Näitena võib tuua Nintendo GameBoy, mis oli esialgu mustvalge, hiljem värviline. Vaevalt arvas Nintendo, et taskukonsoolid kaovad ajalukku, kui tekkis nutitelefon, sest milleks kaasas kanda eraldi seadet, kui telefon, millega saab helistada, internetis surfata jms, saab ka mängida ja isegi Apple-l on piisavalt tasuta korralikke mänge, rääkimata Android Marketist.

3) Orkut

Tegemist oli 2004. a alustanud sotsiaalvõrgustikuga, mis suleti 2014. a. Antud suhtlusvõrgustiku looja Google sõnul suleti antud rakendus seetõttu, et teised samalaadsed rakendused nagu Youtube ja Blogger on populaarsemad. Liikusin ise Facebooki peale Orkuti sulgemisteadet. Otseseid etteheiteid keskkonnale mul polnud, kuigi on nüüdseks ilmselge, et keskkonda ei arendatud edasi ja funktsionaalsused praeguse Facebooki ja tollase Orkuti vahel on mäekõrgused. Siiski oli tegemist populaarse keskkonnaga, mida paljud eestlased kasutasid nii suhtlemiseks kui ka tutvuste otsimiseks ja hoidmiseks.