Wikide puhul on peamiseks märksõnaks asjaolu, et nad asuvad internetis ning on
kasutajale kättesaadavad ükskõik kus ja ükskõik millal. Lisaks ei nõua nt wikipedia kasutamise eest keegi raha. Kui infot on võimalik saada igal ajahetkel internetist, siis on see sundinud ka traditsioonilisi teatmeteoseid liikuma oma tegevuses interneti suunas. Lisaks andmete otsimise mugavusele on oluline ka andmete pidev värskendamine ajas. Käsitlen enda postituses mõnda valitud näidet, kus traditsiooniline teatmeteos on liikunud internetti:
Kui wikid said alguse juba 1995 aastal, siis oli 1993. a. olemas juba ka Microsofti poolt välja
töötatud algselt CD-ROMil asuv digitaalne Encarta entsüklopeedia. Tõsi, nüüdseks on see juba
veebipõhine ja seda enam edasi ei arendata. Algselt maksis see lausa 395 dollarit, hiljem oli tasuta. Seega kindlasti mõjutas ka wikipedia sünd Encarta kolimist veebi.
Ka Eestis on loodud http://entsyklopeedia.ee veebisait, mis sisaldab ca 90 000 artikli. Võtnud baasiks Eesti Entsüklopeedia köidete sisu, ei sisalda see muidugi kogu sisu, aga on siiski mugavaks ja tasuta alternatiiviks.
Isegi spetsiifiline klassikalise muusika alane leksikon nagu Grove Music Dictionary on kolinud internetti. Seda siis 2001 aastal, kusjuures teatmeteose juured ulatuvad lausa 19. saj lõppu. Mainimist väärib ka tõik, et viimane paberversioon koosnes 29-st üsnagi paksust raamatust. Ühte varasema Grove entsüklopeedia kogu on siinkirjutanu näinud ja kasutanud Tartu Ülikooli Raamatukogu fonoteegis. Paberversioon on siiski endiselt saadaval, nt siin: https://global.oup.com/academic/product/the-new-grove-dictionary-of-music-and-musicians-9780195170672?cc=ee&lang=en& .Tõsi, antud teatmeteose kasutamine ka internetis on tasuline: aastane kasutusõigus maksab 215 naela.
Siiski öeldakse õppeasutustes, et kui kirjutate kursuse või lõputööd, siis wikipedia artiklile ei
ole kohane viidata, kuna see ei pruugi olla alati 100 % tõese sisuga. Kuna igaüks võib wikipedia artiklit redigeerida, siis ei ole mingit garantiid, et andmed on täpsed ja õiged. Puudub andmete retsenseerimine usaldusväärse allika poolt. IT-Kolledzi füüsika õppejõud Raavo Josepson on samuti maininud, et kõige ebausaldusväärsem füüsika õppimisel on kasutada eestikeelset vikipeediat. Kui viidataks konkreetse teadlase nt mingis teadusajakirjas ilmunud artiklit, siis tõuseks selleks kasu ka antud teadlasele. Tõuseb nimelt tema reiting ehk Hirchi-indeks: http://www.benchfly.com/blog/h-index-what-it-is-and-how-to-find-yours/
Kokkuvõtvalt võib öelda, et wikide teke on mõjutanud teatmeteoseid kolima võrku ja muutuma kasutajale seega oluliselt kasutajasõbralikumaks. Tänu teatmeteose võrguversioonile on mõningad neist muutunud wikipedia eeskujul kasutajale lausa tasuta kättesaadavaks, osad aga oluliselt odavamaks ( nt mainitud Grove ). Võrguversioonid on ka oluliselt relevantsema sisuga, sest mingi uue info avastamisel ei pea ootama enam uut paberversiooni, vaid info värskendub online-s. Samas teisest küljest vaadatuna sunnib wikide levik andmeid alati mingi usaldusväärse allika abil kontrollima, et veenduda nende õigsuses ja täpsuses.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar