raportit Soome parlamendile, kus Himanen räägib infoühiskonna trendidest, probleemidest
ning võimalikest lahendustest. Tahaksin käesolevas postituses keskenduda just nendele kümnele infoühiskonna trendile, mida Himanen 2004.a. leidis üha enam maailmas kanda kinnitamas ja analüüsida, mismoodi on need Eestis realiseerunud.
1) Maksude vähenemine
Kui analüüsida olukorda Eestis, siis kõige rohkem on langenud tulumaks. Nt aastal 2004, kui
Himanen raporti kirjutas, oli see veel Eestis 26%, praeguseks aastaks aga juba 20%.
Seega on tema ennustus, et maksud järjest langevad, olnud väga hästi ette ennustatud.
2) Rutiinne töö liigub arengumaadesse
Selles valdkonnas on erinevaid näiteid. Näiteks on AS Nortal loonud arendustiime
Indias, sest sealne tööjõud on odav ja ühe arendaja tunnipalga eest saab Indias võibolla lausa 20 arendajat. Iseküsimus on see kvaliteet, mida arengumaadest saadakse. Juba kultuurilised erinevused võivad omada teatud tähtsust, kuidas programmeerija mõtleb ja koodi kirjutab.
Samas teatud mõttes ei liigu töö ainult arengumaadesse, pigem on juhtunud tänu
suurele pagulashulgale see, et sisserännanu on nõus sellist nn lihttööd tegema
odavama palga eest kui kohalik eestlane. Eestis ei ole seda trendi veel märgata, aga
just Euroopas ringi liikudes, näeb üha sagedamini, et tänavat pühivad sisserännanud
aafriklased.
3) Tööealise elanikkonna vananemine
Eeldatakse, et tööealine elanikkond väheneb aastaks 2040 125 000 inimese võrra.
https://planeerimine.ee/2015/10/kahanemine-ja-vananemine/
4) Suurenenud surve heaoluriigi järele
Vananev elanikkond nõuab riigilt rohkem finantsi - pensionidele kuluv raha aina suureneb ja
see tööealine elanikkond, kelle maksulaekumisest riik pensione finantseerib, see aina
väheneb. Samas on just maksukoormus langenud ja riigil tekivad probleemid, kuidas neid
kulutusi katta. Konkreetselt nt praegune Eesti valitsus juba on astumas samme, kuidas
lisaraha eelarvesse leida, kuigi nende hind on valus: toon näiteks kasvõi maagaasiaktsiisi tõusu, eluasemelaenu intresside tagasimaksmise summa külmutamine 300 euro piirile jne. Rahvastiku vanenedes suurenevad ka vajadused meditsiiniabi järele, mis samuti maksab.
5) Tehnoloogilisest arengust sotsiaalsesse arengusse
Kui esimene infoühiskonna faas oli võrguühenduste loomine, siis teises faasis on
infotehnoloogia edasise arengu kõrval olulisem suurem fookus sotsiaalsetel küsimustel.
Eesmärk ei ole luua mingit uut infotehnoloogilist arendust, mis meie elu kuidagi
mugavamaks muudab, vaid pigem olemasolevate süsteemide muutmine turvalisemaks.
Ka Eestis muutub kõik üha rohkem vähemavalikuks. Heaks näiteks võiks siinjuhul tuua
tudengi hindamise. Kui enne riputati eksamitulemused seinale ja igaüks võis lugeda, mis
hinde keegi sai, siis nüüdseks on need salastatud ja ainult asjaosaline teab enda tulemusi.
6) Kultuuritööstuse tõus
Siinjuhul mõtleb Himanen, et tänu massimeedia suurele digitaliseerimisele ühendub üha enam
infotehnoloogia ja meedia. Eesti puhul võiks siinjuhul tuua mitmeid näiteid: ise leian, et
üks suurimaid õnnestumisi on olnud ERR-i arhiiv, kus on nii audio- kui ka videomaterjali
vanadest raadio- ja televisioonisaadetest.
Siiski on Eestil siin veel arenguruumi. Näiteks Berliini Filharmoonikute kontserti on
tänapäeval võimalik vaadata reaalajas läbi niiöelda "digitaalse kontserdisaali". Eesti
Riiklik Sümfooniaorkester ei ole sinnamaani veel jõudnud, küll aga pakuvad mitmed
kinod juba praegu Eestis võimalust vaadata Metropolitan Opera etendusi kinos suurelt
ekraanilt.
7) Biotööstuse tõus
Himanen leiab, et geneetika on valdkond, mis muutub IT-valdkonna puhul teiseks
võtmeteaduseks. See on ka Eestis käivitunud geenivaramu näitel, kus on juba 51 000
inimese geenid, mida kasutatakse analüüsimiseks ja kasu saavad alles ilmselt inimese
lapsed või lapselapsed.
Taas on ka siin seos rahvastiku vananemisega: vananev elanikkond
vajab üha enam meditsiini ja infotehnoloogia koostöös valminud tooteid - nn
gerotehnoloogia ehk aktiivne vanenemise toetamine. Üheks näiteks võib siin tuua nt
sellise nutitelefoni rakenduse, mis toimib nagu suurendusklaas ja abistab
vanurit lugema tillukest teksti. Samas ei oska Eesti puhul konkreetselt välja
tuua ühtegi spetsiaalset toodet, mis on koostöös infotehnoloogiaga just Eestis loodud,
võibolla üks näide oleks see, et mõned mobiilioperaatorid müüvad vaegnägijatele
mõeldud mobiiltelefone, millel on suured ja selgesti eristatavad numbriklahvid.
8) Piirkondlik kontsentratsioon
Himanen toob välja, et linnastumine on ületanud maailmas 50%-määra. Samas on ka toimunud
Eestis, maal elab vähem inimesi ja toimub liikumine keskuste suunas, eriti just Tallinna
suunas. Aga selle põhjused on tööpuudus maapiirkondades, kuna peale NL perioodi kadus
vajadus tollaste kolhooside ja sovhooside järele.
9) Süvenev globaalne lõhe
Himaneni andmetel on alates 1960 aastast kuni 21. saj alguseni lõhe rikaste ja vaeste
vahel üha kasvanud. Sama on toimunud ja on toimumas ka Eestis. Vastavalt OECD
raportile http://epl.delfi.ee/archive/graafik-lohe-vaeste-ja-rikaste-vahel-kasvab-jarjest-rohkem-on-neid-kes-jatavad-hambaarstile-minemata?id=70053489
10) "Ohukultuuri" levik
Vastavalt eelmises punktis toodud süvenevale globaalsele lõhele, suureneb ka
ühiskonna ebastabiilsus, mis võib väljenduda meeleavaldustes, protestides jne.
Konkreetselt Eesti puhul meenub vaid Pronksiöö, aga seal ei saa tuua põhjuseks süvenevat
globaalset lõhet. Samas võis just vaesus ja ebastabiilsus viia inimese tapmiseni
2006 Haabersti linnaosavalitsuses, kus 74 a mees tulistas surnuks sotsiaaltöötaja. Samas
tunnistati ta ilmselt süüdimatuks.
Sellised olid kümme Himaneni poolt välja toodud trendi infoühiskonnas. Nagu näha, on need
trendid leidnud kinnitust ka hilisemas Eestis ja ka mujal maailmas, mistõttu võib öelda, et
praeguseks 13 a vana analüüs on endiselt ajakohane.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar