pühapäev, 26. märts 2017

IT proff tänases Eestis

Oma käesolevas postituses tahaksin arutleda, mis teeb tänapäevases Eestis ühest IT-valdkonna töötajast oma ala professionaali. Esimesena peatuksin teemal, kas IT-ala töötaja peaks olema võimalikult laiahaardeline või pigem kitsalt spetsialiseerunud ja teiseks analüüsiks, kumb on siis reaalselt olulisem, kas diplom või oskused.

Ühelt poolt eeldatakse, et tänapäeva IT-töötaja tunneb lisaks oma erialalae ka ettevõtlust, oiguse printsiipe jne. Ka IT-Kolledzis on ju ainekavas olemas nii makroökonoomika kui ka ettevõtte majandusõpetus. Ühelt poolt on see vajalik, et kooli lõpetanud saaks vajadusel ka ise eraettevõtjana hakkama, ent seoses erialaga võiks pigem valja tuua üha enam vajaliku kitsa spetsialiseerumise. Ei ole enam ju sellist 2000-date alguses toimuvat olukorda, kus üks inimene ehitas kodulehti (kujundas, kirjutas nii front- kui ka backendi.Pigem on see suurte tarkvaraettevõtete puhul liikunud sinnani, et arendaja laadib kuskilt versioonihaldusest alla oma tänased ülesanded, teeb need ara, laadib valminud asja üles ja hakkab see asi taas otsast peale. Eks selline töö tundub nüri, aga selles mõttes on IT-ala nagu ehitus, iga etappi täidab keegi ja kokkuvõttes saab asi valmis. Samas võimaldab pigem kitsam spetsialiseerumine end paremini täiendada. Nt olles java-arendaja, keskendutakse pigem uue Java API tundmaõppimisele, mitte ei pea samal ajal ka tutvuma uute trendidega nt veebilehe kujunduse osas.

Teiseks tahaksin veel ka peatuda sertifikaatide ja diplomi teemal. Olles ise lõpetanud ka kutsekooli tarkvara arenduse erialal, võin öelda, et konkreetselt Eestis on kutsekooli tase nt IT- Kolledziga võrreldes pea olematu. Taseme vahe on kümnetes kordades. Sealt tekib ka küsimus, miks meil seda kutseharidust promotakse. Hea küll, lukksepaks ja keevitajaks õppimiseks on see ideaalne koht, aga tarkvara arendus? Selles osas "paber" ( kutsetunnistus, diplom) ei pruugi veel iseloomustada inimese reaalseid oskusi. Ka Muusikaakadeemia lõpetanud interpreetide hulgas on kahjuks neid, kes ühtegi sümfooniaorkestrisse tööle ei saa, sest tööle konkureerides tuleb reaalselt midagi instrumendil esitada ehk enda oskusi näidata. Sama on ka ju IT-valdkonnas. Tööandjat ei huvita läbitud koolitused ja sooritatud sertifikaatide tunnistused, kui tööle kandideerija ei saa tööle kandideerides hakkama prooviülesandega.

Seega pakuksin kokkuvõttes välja, et tänase Eesti IT-proff on oma kitsa ala tippspetsialist ja tema sisu määravad tema oskused, mitte vaid taskus olev diplom.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar