"Kuidas saada häkkeriks" arvustus

Kuidas saada häkkeriks?

Käesolevas ajaveebipostituses keskendun Eric  S. Raymondi artiklile
"How to  Become A Hacker" arvustusele.

Autor on kirjutanud väga põhjaliku ülevaate häkkerist kui inimtüübist
ja toonud välja hulgaliselt erinevaid aspekte, kuidas häkkeriks saada ja
miks see hea on.

Kui nüüd artiklit arvustada, siis tuues see artikkel nt tänapäeva maailma,
tekib just see küsimus, et kas häkkerlus kui tegevus on hobi või sellega ka
elatatakse ennast?! Kui Raymond toob välja, et paljud häkkerid on just
programmeerijad, kas siis nad teevad niiöelda häkkerlust enda põhitöö kõrvalt
või ongi see kogu nende tegevus.

Tooks ehk näite, et programmeerija töötab nt a la raamatupidamistarkvara
HansaRaama arendustiimis, aga selle kõrvalt armastab väga Linuxit kui
vabavara ja aitab kaasa nt uue Estobuntu operatsioonisüsteemi loomisesse. Või
ta ongi niiöelda vabakutseline programmeerija, kes elatub peamiselt
nendest annetustest, mida on võimalik teha, laadides alla mingit Linuxi distrot.

Minu jaoks tundub pigem loogilisem see, et tegemist on pigem sellise asjaliku
ja kasuliku hobiga, kui tööga iseenesest. Inimesel on Maslowi püramiidi kujul
ikkagi mingid vajadused, mida ta kõige esmalt rahuldab ja siis kuskil
püramiidi tipus tuleb see niiöelda iseenda potentsiaali realiseerimise
vajadus, mis sobiks just sellise häkkerikultuuriga.

Teine aspekt, millele olen mõelnud seoses vaba tarkvaraga, on just see inimeste
tänamine. Meil on üle maailma terve hulk inimesi, kes on panustanud vaba aega
ja enda intelligentsi selleks, et meil on olemas hetkel Linux kui alternatiiv
muudele tasulistele operatsioonisüsteemidele, rääkimata veel kogu sellest
rakendustarkvarast, mis on antud operatsioonisüsteemile loodud. Öeldakse, et
tasuta lõunaid pole olemas. Samas need tuhanded inimesed, kes on kaasa löönud
vaba tarkvara arenduses, nad vääriksid minumeelest rohkem. Pigem võiks olla mingi
hea tava see, et Linuxit kasutades me ikkagi mõtleks sellee panusele ja teeks
siiski väikse annetuse kogu selle tehtud töö eest. See ei peaks olema
sunniviisile, aga seda võiks rohkem meelde tuletada, kui vaid
Linuxi distrot alla laadides. Ka kasutades oleks kena, kui vahel viskuks
ette aken, et teie kui Linuxi kasutaja võiksite nüüd selle loojaid natuke
meeles pidada.

Väga meeldis ka soovitused, et õppige programmeerija ja olid kohe välja toodud
konkreetsed keeled. Siinkirjutaja näiteks tunneb siirast kahetsust, et
tutvus programmeerimisega hoopis Excelis makrode kirjutamise juures, mitte aga
Pythonis või Javas.

Linux on siinkirjutaja jaoks ka uus avastus, peale IT-Kolledzisse astumist ja
mida aeg edasi, seda enam tundub, et see operatsioonisüsteem käib vägagi
kaasas nii enamuste siinse kooli õppejõudude kui ka kõrgemate kursuste tudengitega.
Väga hariv ja silmi avav artikkel. Peab Win 10-t vahetama hakkama...